Luondu ja biras
Les mer

Tsjernobyl Norggas

Bilde
Creative Commons by-nc-sa
Foto: Natur og Ungdom, Kilde: flickr.

Norgga eiseválddit eai lean ráhkkanan dákkár lihkohisvuhtii. Sii rávvejedje olbmuid garvit biepmuid mat njammet ja vurkejit radioaktiiva ávdnasiid, nugo guobbariid, murjjiid, jávreguliid ja bohccobierggu.

Lea vissis mearri man alla cesiumhivvodat lea dohkálaš biepmuin. Norggas lea alimus mearri 600 Bq/kg buot biebmogálvvuin earret mielkkis ja mánábiepmuin main lea alimus mearri 370 Bq/kg ja bohccobierggus mas lea 6000 Bq/kg. Dat mearri biddjui maŋŋil Tsjernobyl-lihkohisvuođa.

Gaska-Norggas fertejedje bálkestit olu bohcco- ja sávzzagorudit maŋŋil Tsjernobyla go lei nu olu cesium dain. Jeagil váldá bibmosiid ja njuoskasa njuolga áimmus, ja nu váldá maid radioaktivitehta, cesiuma, ja vurke dan. Boazu guohtu jeahkála ja dainnalágiin lassána bohccobierggus radioaktivitehta go áimmus lassána. Go mii borrat bohccobierggu, de oažžut mii radioaktiiva cesiuma.

Moaddelogi jagi maŋŋil Tsjernobyl-lihkohisvuođa

Oasit Tsjernobyl-guovllus eai leat vel orohahttit olbmuide. Lagamus guovlluin birra Tsjernobyla leat ávdin orohagat báhcán. Doppe eai sáhte orrut vel. Tsjernobyl-elfápmodoaimmahat lea ain anus, moadde reáktora. Dat reáktor mii bávkkehii lea máŋgga čuođiduhát tonna betoŋgga vuolde, muhto man sihkar dat lea go leat fuobmán ráhkamiid das?

Man gallis leat jápmán ja gallásiid eallin lea billahuvvan lihkohisvuođa geažil eat várra goassege boađe diehtit. Leat olu mánát riegádan main leat iešguđetlágan váŋkkat dahje vigit maŋŋil lihkohisvuođa. Leukemi-dávda lea lassánan mánáin ja borasdávddat leat maid lassánan. Olbmuin obalohkái ii leat dat dearvvašvuohta mii lei ovdal, vaikko ii sáhte buot dadjat lea suonjardeamis boahtán.

Lulli- ja Gaska-Norggas fertejit ain dál muhtin orohagain boazosámit biebmat bohccuid ovdal go njuvvet vai radioaktiiva cesiumdássi manna vulos bohccogorudis. Seammaládje fertejit sávzadoallit biebmat sávzzaid ovdal njuvvet.