Luondu ja biras
Les mer

Suvrra arvi lea máilmmiviidosaš áitta

Bilde
Creative Commons by-nc-sa
Foto: Geoffery Kehrig, Kilde: flickr.
Bilde
Creative Commons by-nc-sa
Foto: Nipik, Kilde: Wikimedia Commons.

Skandinavias lea suvrra arvi billistan guollejávrriid. Suvrra arvi suvruda jávrriid go arvá njuolga jávrriide ja jogaide dahje go mirkkohuhttá go luvve mirkkolaš alumiinna mii lunddolaččat gávdno eatnamis ja bávttiin. Meađđemat ja veajehat leat eanamus hearkkit. Luossa, dápmot ja rávdu eai gierdda olu ovdal go jápmet.

Lulli-Eurohpás lea olu kálka báktevuođus mii mollana ja čuovvu jávrriide ja eastada suvruma. Dán rádjái lea suvrra arvi ja eará áibmonuoskkideamit rehkenaston eurohpalaš ja davviamerihkálaš biras- ja dearvvašvuođa váddun.

Eurohpás lea olu vuovdi billahuvvan. Suvrra arvi lea ožžon siva dasa, muhto lea baicca gása riššadioksiida mii lea billistan. Ovdal go SO2 ja NOx ollejit áibmui ja seahkanit čáziin, de leat gásahámis ja billistit vuovddi bahábut go suvrra arvi, earenoamážit jus vel lea eatnanlagas ozon.

Dál várrejit máŋga dutki: Kinas, Indias ja Brasilas leat guovllut gos suvrra arvi juo dahká váttisvuođaid mat sáhttet lassánit jus luoitin áibmui lassána seammaládje go dál.

Máŋgga guovllus eatnanjorbadasa lulitbealis leat dutkamat čájehan ahte eana ii leat nu nanus go ledje doivon. Dakkár eana mas leat unnán kalsiumávdnasat ja olu alumiidna ii gierdda olu suvrra arvvi ovdal luondu billahuvvá.