Čuomaid dahje guollenáhkiid dikšun

2.6 - Čuomaid sáhttá ivdnet

Čuoma sáhttá ivdnet lávkečázis.
Creative Commons by-nc-sa
Čuoma sáhttá ivdnet lávkečázis.
Foto: Sara Ellen J. E. Heahttá.
Ivdnejuvvon čuomat goikame.
Creative Commons by-nc-sa
Ivdnejuvvon čuomat goikame.
Foto: Sara Ellen J. E. Heahttá.

Čuomaid sáhttá ivdnet, juste dego earáge náhkiid.

Jus áigu ivdnet čuomaid, de dahká dan maŋŋel go lea dikšon osttuin/vuoidasiin ja náhkki lea goikan. Dá leat muhtun ivdnenmállet mat leat dábálaččat čuomaid ivdnemis:

  • Lávkegaraiguin ivdnet. Fiskes lávki addá fiskeslágan ivnni ja rukseslávki rukseslágan ivnni. Duolddat lávkegaraid čázis sullii diimmu ja čoaskut čázi. Galgá leat galbmaseabbo go 20 gráda. Divtte čuomaid leat lávkečázis dassá leat ožžon fiinna ivnni.
  • Káktusdihkki addá sáhppes ivnni. Seagut veahá káktusdihkiid čáziin ja divtte náhkiid leat doppe dassá oaččut dan ivnni maid háliidat.
  • Bárkkuin ivdnen: duolddat bárkku čázis sullii diimmu. Čoaskut unnimusat 20 grada rádjai! Iešguđetlágán muorrašlájaid bárkkut addet iešguđetlágán ivnni.
  • Muđui sáhttá murjjiiguin, rásiiguin, lasttaiguin, ruksesruohttasiin dahje liđiiguin ivdnet náhkiid. Bargovuohki lea seamma go bárkkuin, duolddaha ávdnasiid sullii diimmu čázis, čoaskuda ivdnenčázi oalát ja bidjá čuomaid čáhcái dassá lea doarvái ivnni ožžon.

Go lea ivdnen válmmasin, de ferte heŋget goikat dahje fanahit dan fiellu dahje eará njulges diŋgga nala dassá goiká. Soaitá fertet ruvvet fas dimisin.