Luondu ja biras

3.9 - Barentsáhpi

Barentsáhpi lea okta máilmmi šattoleamos ábiin. Doppe leat olu guolit, mearralottit ja mearranjiččehasat ja bodneeallit. Deaŧaleamos guollešlájat maid bivdet Barentsábis leat dorski, diksu, šákša, sallit ja reahkká. Čakčat 2003 rahppui Barentsáhpi oljoroggamii njealji oasis. Maŋŋil lea vel eanet oassi Barentsábis rahppon oljobohkama váste.

Video: Direktoratet for naturforvaltning. Creative Commons by-nc-sa

Planktonšattut

Planktonšaddu dáhpáhuvvá dakko gokko liegga atlanterčáhci seahkana galbmaset čáziin ja de šaddá poláraravda, ja dat stuora áhpecoagánat ovddidit planktoniid šaddama. Planktonšaddu dahká ge ahte leat olu guollemáddodagat Barentsábis. Lofoten ja Viestterálas leat deaŧalaš gođđanguovllut. Meađđemat ja veajehat čuvvot mearrarávnnji davás Barentsáhpái ja sturrot doppe. Guollás ja šattolaš mearra dahká ahte leat olu eallit ja lottit. Muhto doppe lea maid olju ja gása.

Olju ja gása

Barentsábis leat ohcan oljju ja gása 1980 rájes. Snøhvit-guovllu olggobealde Hammerfesta fuomášedje 1984:is. Álggos eai árvvoštallan gásaroggama gánnáhahttin, muhto:

  • 2007 biddjui Snøhvit gásadoaimmahat johtui
  • Goliatguovllus galget álgit buvttadeami 2014
  • Skrugardguovllus rehkenastet álggahit buvttadeami 2018 rájes

Luonddugáhttejeaddjit ja guolásteaddjit leat geahččalan vuosttildit dakkár doaimmaid nie guhkkin davvin.

Snøhvit-guovllus Barentsábis ii leat jiekŋa ja eai seamma váttisvuođat go eará guovlluin Árktisas. Dutkit meroštallet ahte lea eanet gása go olju árktalaš guovlluin. Stuora golut gohcet oljo- ja gássadoaimmaid árktisaguovlluin.

Jiekŋaravddain Barentsábis, gos lea eanemus šaddu mearas, daguha oljomanaheapmi stuora vahága. Garra dálkkiid ja jieŋa geažil sáhttá leat váttis oččodit oljju ábis eret. Galbma dálkkádagat dahket ahte olju bissu guhká oljun ovdal mollana ja nohká. Buolaš ja jiekŋa sáhttá dahkat ahte manná guhkes áigi ovdal go oljonuoskkidemiin birgejit. Olju mii jiekŋu jieŋa sisa ihtá fas go jiekŋa suddá, ja dalle sáhttá billistit planktoniid, guolemeađđemiid ja elliid mat ellet jiekŋaravddas. Olju hehtte maid elliid mat ellet mearas oažžumis oksygena.

Mearragáttiin daguha oljonuoskkideapmi maid vahágiid. Geahččaleamit Svalbárddas čájehit ahte sáhttá mannat 70 jagi ovdal tundrašaddogeardi mii billahuvvá ovttain centimehter asu dieseloljjuin, fas ruohtasmuvvá.

Leat olu hástalusa oljo- ja gásabuvttademiin dáin guovlluin. Ollugat fuolastuvvet go ii leat diehtu makkár váikkuhusat leat dakkár doaimmain guliid ja lottiid dáfus ja ahte eai leat doarvái bures ráhkkanan dustet váttisvuođaid, muhto earát fas oidnet dan vejolašvuohtan ovdánahttit davviguovlluid.

Lofoahta

Lofotena olggobealde leat eiseválddit bissehan vuos oljobohkanplánaid. Sihke guollebivdit ja luonddugáhttejeaddjit leat vuosttildan plánaid. Leat olugat geat leat positiivvat oljobohkamii go de šaddet bargosajit ja guvlui boahtá dienas. Direktoratet for naturforvaltning várre oljju roggamis nie rašes guovllus go Lofoten lea. Muhtin oasit gos lea olju leat lagabus gátti go Nordsjøen-guovllus. Dalle lea stuorit várra ahte oljonuoskkideapmi sáhttá nuoskkidit gáttiid.

Lofoten lea deaŧaleamos gođđanbáiki dorskis ja leat olu mearralottit. Røst sullo lahka fuobmáje jagis 2002 máilmmi stuorimus galbmačáhcekorállačoahki. Leat várra olu korállat maid bodnetrålat juo leat billistan. Danne leat gieldan guolásteddjiid geavaheames bodnetråla. Korállat sáhttet jávkat jus mearačáhci lieggana ja jus suvru CO2 geažil.