Luondu ja biras

6.6 - KFK ja Halonat

Ávdnasiid mat billistit ozona sáhttá juohkit guovtti jovkui: klorfluorbarbonat (KFK) ja halonat.

KFK’as lea karbon, klora ja fluora. Lea klora mii dahká ahte billistit ozongearddi. Halonat leat sullasaš ávdnasat go KFK, muhto dain lea broma klora sajis lassin karbonii.

Dát ávdnasat mollanit hui njozet ja danne bissot guhká atmosfearas. Logi jagis ollejit ozongearddi rádjái gos dat garra ultrafioleahttasuonjardeapmi molle vel KFK- ja halonmolekylaid nai. Klora- ja brom-atomat mat de leat luovvanan, doibmet dego katalysáhtorat. Dat billistit ozona, muhto ieža gal eai ”noga”. Sáhttet mollet máŋga duhát ozonmolekyla ovdal fievrreduvvojit eret stratosfearas.

KFK gildojuvvui jagis 1991. Ii leat lohpi sisafievrredit, buvttadit, geavahit ja vuovdit KFK. Vaikko ozonbillisteaddji ávdnasat leat gildojuvvon, de leat dat ain guhká atmosfearas. Klora mii boahtá KFKas lassána ain veaháš, muhto oktiibuot lea klorahivvodat atmosfearas njiedjan maŋŋil go ozonbillisteaddji ávdnasiid geavaheapmi lea gildojuvvon.

Halonat billistit ozona vel eambbo go KFK.

Halonat adnojedje ovdal jáddadanbiergasiidda, earenoamážit industriijas, elfápmodoaimmahagain ja stuora fatnasiin, go ledje buorit jáddadanávnnasin ja eai leat báljo mirkkolaččat .

Halongásain lea stuorit vuoibmi billistit ozongearddi go KFK. Haloniin lea broma mii billista ozona.

Dálkesatelihtain leat ozonsensorat mat mihtidit ozongearddi. Antarktisas leat biekkat main lea stuora leahttu mat dahket jorribiekkaid, ja dat jorri galbma áibmu fas daguha ekstrema temperatuvrraid. Dat galbma temperatuvrrat dahket ahte KFK-gásat billistit garráseappot ozongearddi go eará guovlluin máilmmis.