Luondu ja biras

6.7 - Dálkkádat lieggana johtilit

Eanas oassi atmosfearas, 78%, lea nitrogena, 21% lea oksygena ja 1% dálkkádatgásat. Dálkkádaga ektui lea dat okta proseanta mas lea sáhka. Deaŧaleamos dálkkádatgása lea karbondioksiida.

Muohta ja ráinnas, šelges jiekŋa reflektere beaivvášsuotnjariid fas atmosferii ja nu hehtte ahte eanan lieggana. Duolva jiekŋa ii reflektere nu bures, ja rabas čázit ja bievlaeana njammet baicca beaivvášsuotnjariid. Dalle lieggana eana.

Eatnama dálkkádat lea álo rievddadan lunddolaš sujaid geažil, nugo beaivváža vuoimmi rievdamiid, eatnama bána rievdamiid beaivvi birra ja vulkánaroasuid. Dál čájehuvvo ahte dál leat olbmuid doaimmat mat daguhit ahte karbondioksiida lassána ja dálkkádat rievdá eambbo go livččii lunddolaččat dahkan. Earret karbondioksiida váikkuha čáhcelievla eanemus dasa ahte dálkkádat lieggana. Riikkaidgaskasaš mihtideamit álggahuvvoje 1850:is. Gaskamearálaštemperatuvra máilmmis lea badjánan 0,74 grádain 1906 rájes 2005 rádjái, earenoamážit 1970-jagiid rájes.

Karbondioksiida lea lunddolaš ja áibbas dárbbašlaš gása atmosfearas. Fossiila boaldámušat, nugo koala, olju ja gása ja go vuvddiid jávkadit lea lasihan eanet CO2 dan lunddolaš birrajohtimii mii dáhpáhuvvá gaskal šattuid ja atmosfeara ja gaskal meara ja atmosfeara.

Giehpa

Dálkkádat Arktisas rievdá johtileappot go eará guovlluin máilmmis. Luoitimat Arktisas váikkuhit dálkkádahkii garraseappot go lullelit guovlluin. Giehpa váikkuha eanet dálkkádahkii go leat doivon, ja giehpa várohuvvo leat nubbindeađaleamos váikkuhusgáldun máilmmi liegganeapmái earret CO2. Giehpa mii gahččá muohttaga ja jieŋa ala hehtte čuovgga máhccamis ja njammá lieggasa, ja de lieggana muohta ja jiekŋa ja suddá. Danne lea giebas nu stuora váikkuhus dálkkádahkii Árktisas. Giehpa atmosfearas váihkkuha balvašaddamii maid.

Atmosfearas bissu giehpa dušše muhtin moadde beaivvi, ja CO2 bissu čuđiid jagiid. Lea stuora ávki unnidit giehpaluoitima vai goahcá gilvvavistebeavttu ja dálkkádatrievdamiid, muhto lea maid deaŧalaš unnidit CO2 luoitimiid go dat bissu olu guhkit atmosfearas go giehpa.

Dutkit oaivvildit sáhttit dokumenteret ahte giehpaluitimat industriija álggaheami oktavuođas Eurohpás sáhttet daguhan ahte jiehkit unno Alpene-gáissáin álggugeahčen 1860-jagiid.

Arktisk Råds vitenskapelige avdeling, AMAP (Arctic Monitoring and Assessment Programme), lea čađahan iskamiid ja dutkan earenoamážit eará dálkkádatgásaid dálkkádatjođiheddjiid go CO2, main lea váikkuhus jiekŋasuddamii Arktisas.