Luondu ja biras

6.8 - Temperatuvrrat rivdet

Govva
Creative Commons by-nc-sa
Govva: Arturo de Frias Marques, Kilde: Wikipedia.

Mii dáhpáhuvvá go šaddá lieggaseabbo

Go CO2 ja eará gásat lassánit atmosfearas, de rievdá dat lunddolaš balansa mii atmosfearas lea. Eanet liekkasvuohta eatnamis bissehuvvo ja de lassána temperatuvra eatnan lahka. Temperatuvra ii rievdda seamma olu miehtá máilmmi. Unnimus rievdá ekváhtora lahka ja eanemus polaguovlluin. Dálkkádatrievdama váikkuhusat dovdojit árktalašguovllu luonddus jođáneappot go eará guovlluin.

Muhtin guovlluin rievdá arvedilli nu ahte arvá eanet go dábálaččat, ja eará guovlluin fas arvá unnit, ja doppe de šaddet goikkádagat. Man ollu ja man guhká jiekŋa lea jávrriin ja mearas ja muohta eatnamis maid rievdá.

Ekosystemat rivdet

Go šaddá lieggaseabbo, de šaddet muhtin guovllut goikáseappot go dál ja eará guovllut fas njuoskaseappot. Šattuid ja elliid biras rievdá. Rašimusat leat davviguovllut. Olu šaddo- ja eallešlájat eai boađe ceavzit ja bohtet jávkat.

Meara temperatuvra lea lassánan jámma 30 jagi badjel. Alit temperatuvra, eanet čuovga ja guhkit šaddanáigi váikkuha organismmaide mat ellet mearabotnis. Ekovuogádaga oasit gullet oktii. Jus ovtta oasis šaddet rievdadusat, de váikkuha dat eará osiide maid.

Vuovdi goargŋu badjelii ja ”hávkada” šattuid mat doppe šaddet. Duoddarat ja alit eatnamat de rivdet. Dat váikkuha sihke šattuide ja elliide mat leat heivehuvvon dakkár birrasii. Lieggaset dálkkádagat dahket stuora váikkuhusaid boazodollui.

Polaguovlluin sáhttá bistevašgirse (permafrost) suddagoahtit. Galbma ja garra diliid dihte Arktisas eai leat dutkit sáhttán váldit eanaiskosiid. Easkka dál go lea lieggaset dálkkádat, de leat dutkit iskan eatnama ja mearabotni. Čájehuvvo ahte luovvana ollu eanet gilvvavistegásat go maid ledje doivon. Gásat mat luovvanit bistevašgirsses ii sáhte stivret. Makkár váikkuhusat das bohtet? Girsejieŋas lea olu metan. Jus girse suddagoahtá, de luovvana metan. Metan lea beaktilis dálkkádatgása. Bistevašgirsses lea ollu karbona. Jus bistevašgirse suddá, de gáhččet eanaoasit čoahkkái ja eana fierrá merrii. Karbona reagere oksygenain čázia ja de šaddá karbondioksiida. Bistevašgirsse suddama sáhttá oaidnit sátelihtaid čađa mat leat áimmus.

Gilvinguovllut rivdet

Guovllut gos dál gilvet olu eanašattuid, sáhttet šaddat beare lieggasat ja goikásat, dahje beare njuoskasat ja unnán beaivi daidda šaddošlájaide máid dál gilvet. Eará guovlluin fas sáhttá šaddat buoret vejolašvuohta gilvit eatnamiid. Dát váikkuha máilmmi biebmodillái. Davvi guovlluin šaddá buoret dilli eanadollui. Doppe sáhttá várra gilvit maid šattuid mat dál eai šatta nu bures.