Luondu ja biras

5.2 - Arvevuovdi lea dego guopparas

Govva
Creative Commons by-nc-sa
Govva: Rainforest Action Network, Kilde: flickr.

Arvevuovddit váikkuhit dálkkádagaid olles máilmmis, min guovllus maid. Bieggasystema doalvu áimmu ekváhtoris polaid guvlui, ja nu hággana muhtin oassi dan liegga, lákta áimmus eret ekváhtoris. Ii oktage eará ekosystema sáhte njammat ja vurkkodit nu olu čázi go arvevuovddit. Dat leat dego svámppat mat njammet ja dollet čázi. Veahážiid mielde luitet fas čázi jogaide mat golget dássedit merrii. Muhtin ráje lievllista čáhci áibmui ja šaddet balvvat mat fas šaddet arvin. Jus ii leat šat vuovdi ja šattut, unnu lievllisteapmi ja eambbo čáhci manná jogaide ja merrii. Dainna lágiin dulvet eanut ja jogat. Báikkiin gos livččii arván, šaddá goikkadat.

Muorraruohttasat dollet eatnama čoahkis nu ahte ii mollan ja mana čázi dahje biekka mielde. Go arvevuvddiin lea nu asehis eana, de dat goiká jođánit jus ii leat šat vuovdi. Goike eana mollana álkit ja manná jogaid ja biekka mielde. Vuovdi njammá stuora oasi beaivvášsuotnjariin ja gáhtte dainna lágiin eatnama goikamis ja liegganeamis.

Ovdal ledje arvevuovddit 16 million kvadratkilomehtera viidodahkii. Dál lea dušše bealli báhcán, ja árvvoštallet ahte juohke jagi jávká nu stuora oassi go bealli Norgga areálas. Brasil lea dat riika gos eanemus vuovdi njáskojuvvo. Colombias ja Indonesias maid lea olu vuovddehuhttin.

Birasgáhttenorganisašuvnnat barget dan ala ahte gádjut arvevuvddiid áibbas jávkamis. Ovdánahttinfoanda (Utviklingsfondet) ja Norgga Birasgáhttensearvi (Norges Naturvernforbund) jođiheaba Arvevuovdefoandda (Regnskogsfondet) mii vuođđuduvvui 1989'is. Foandda bargu lea čoaggit ruđa ja bargat diehtojuohkimiin arvevuvddiid várjaleami birra.