Luondu ja biras

5.4 - Arvevuovdi lea maid biebmovurkkohat

Medisinplante. (Cinnamomum spp)
Creative Commons by-nc-sa
Medisinplante. (Cinnamomum spp)
Govva: LiChieh Pan, Kilde: flickr.

Arvevuovddit leat stuora biebmovurkkohagat gos sáhttá viežžat biepmu. Leat olu šattut mat adnojit borramuššan, muhto dušše oasáš máid olbmot leat váldán gilvvagárddiide. Kiwi ii lean dovddus earasajes go Kiinás ovdal álggus 1960‑logus. Leat ain olu šattut mat livčče biebmogálvvut.

Ny Guineas lea báhpu, soadjebáhpu, mii ii vel leat dovddus. Dat lea liikka bibmui go soijabáhpu, ja das lea eanet proteiidna go buđehiin, kassavas ja máŋgga eará biebmošattuin. Dan bábu besset dál gilvigoahtit tropaguovllus.

Komor‑sulluin davábealde Madagaskara leat gávdnan gáfešlája mas ii leat koffeiidna, ja Paraguayas leat fas gávdnan šattu mii ráhkada ávdnasiid main lea unnán energiija (unnán kaloriijat), muhto leat 300 geardde eambbo sohkareaddját.

Eai leat dušše šattut mat leat deaŧalaččat biebmogálvun. Eallit mat ellet arvevuvddiin leat heivehuvvon dohko ja lea buoret daid atnit biebmun go fievrredit omd. Šibihiid Eurohpás.

Arvevuovddis šaddet olu dálkkasšattut

Eamiálbmogat juohke guovllus máilmmis, nu go sápmelažžat, indiánat ja inuihtat, leat oahppan atnit ávkki šattuin ja elliin dálkkodeapmái maid. Arvevuvddiin šaddet eambbo šattut go goste eará guovlluin, ja nu leat ge arvevuvddiin olu dálkkasšattut maid. Danne lea arvevuovdi dálkkasvurkkohat. Indiánat mat ellet dain guovlluin dihtet olu dan birra. Dat máhttu jávká jus dat álbmogat jávket dahje sin eallinvuohki rievdá, dahje jus šattut jávket.

Min guovllu dálkkasráhkadeamis ii leat eambbo hui unna oasáš, okta proseanta, arvevuovddi šattuin dutkojuvvon. Makkár dálkasiid vel sáhtašii oažžut šattuin mat eai vel leat dutkojuvvon, sáhttá olmmoš dušše smiehttat.