Luondu ja biras

5.5 - Beaivvášsuonjardesapmi ja dulvvit

Bangladesh
Creative Commons by-nc-sa
Bangladesh
Govva: Staff Sergeant Val Gempis, Kilde: Wikipedia.
Bangladesh
Creative Commons by-nc-sa
Bangladesh
Govva: CAPRA Initiative, Kilde: flickr.

Beaivvášsuonjardeapmi váikkuha lunddolaš áibmojorramii

Go arvevuovddit njeidojit, šaddá eana "čuovgadeabbo", dakkár mii máhcaha áibmogeardái olu dan suonjarenergiija máid vuovdi livččii njamman. Dat sáhttá váikkuhit dan áibmojorramii mii lunddolaččat lea, biekkaide ja arvehivvodahkii báikkiin guhkkin eret ekváhtoris.

Vuovddehis eatnamat daguhit dulvviid

Go eai leat šat vuovddit mat njammet čázi ja doalahit njuoskaáimmu, de šaddá goikáset dálkkádat. Eatnamat goiket ja arvečáhci sáhttá mollet eatnama ja doalvut eret oktan bibmosiiguin. Dasa lea Himalaya ovdamearka. Go ii leat šat vuovdi ja eana mii dolle čázi, de jogat ja eanut dulvet badjelmeari ja daguhit stuora vahágiid. Dat lea stuora váttisvuohta máilmmis. Juohke jagi doalvu biegga ja čáhci máŋga milliardda tonna eatnama. Dan eatnama lea váttis buhttet. Sáhttá gollat 100 jagi rájes gitta máŋgga duhát jagi rádjái ovdal lea šaddan 2.5 cm eanaassi.

Himalaya vuovddit jávket ja eanut dulvet

Himalaya lea guovlu gos arvá olu. Doppe vuolgá Ganges‑eatnu. Stuora viidodagat Himalayas leat vuovddehuhtton. Eana goiká ja mollana ja manná arvečázi mielde etnui. Ganges‑eatnu doalvu eatnama merrii, Bengal‑gohppái. Dát váikkuha Bangladesha dillái. Eanas oassi dán riikkas leat vuollegis, duolba eatnamat máid eatnu lea ráhkadan áiggiid mielde. Bangladeshas lea dávjá dulvi, ja dulvi lea vearáskan dađi mielde go Himalayas leat njáskan arvevuvddiid.

Ganges fievrreda nu olu eatnama merrii ahte ođđa sullot ain ihtet joganjálmmi birra. Olbmot fárrejit daidda sulluide, muhto sullot leat dakkár báikkis gos sáhttet dulvohallat.