Luondu ja biras

7.1 - Áibmo-, čáhce - ja eananuoskkideapmi

Nuoskkideapmi lea go olbmuid doaimmat daguhit ahte hágganit ávdnasat mat billistit luonddu ja birrasa, hehttejit dahje billistit olbmo, elliid ja šattuid dearvvašvuođa ja čálggu. Givssideaddji šlápma dahje riedja, doarggástusat ja suonjardeapmi rehkenastojit maid nuoskkideapmin.

Mii sirret nuoskkideami dan mielde maid ain billista; áibmo-, čáhce- ja eananuoskkideapmi. Ii leat čielga juohku daid gaskka go dat váikkuhit nubbi nubbái. Go áibmu nuoskkiduvvo, daguha dat dávjá eana- ja čáhcenuoskkideami, ja eatnamis manná nuoskkideapmi čáhcái.

Industriijaáigi bođii 1700-1800 jagiin, ja dan mielde gávpogat. Gálvobuvttadeapmi sirdašuvvui ruovttuin fabrihkaide. Industriijafitnodagat dárbbašedje bargiid, ja bargit dárbbašedje orrunbáikkiid. Heitot bealli dás lei nuoskkideapmi. Ovdalaš áigge lei dábálaš bálkestit biebmobázahusaid, ruskkaid ja duolvačázi olggos duvdnái. Gávpogiin gos ledje olu olbmot daguhii dat nuoskkideami ja dávddaid. Lei dárbu ráhkadit kloáhkkasystema ja doapparčorgenortnegiid.

Nuoskkideami birra ii lean gal sáhka vuos dalle. Industriija attii olu bargosajiid, gálvu lassánii ja olbmuide šattai buoret dilli. Mirkoávdnasat luitojuvvoje njuolga áibmui dahje čáziide. Álgobáliid lei nuoskkideapmi dušše industriijabáikkiin ja gávpogiin. Dađistaga go doaimmat leat lassánan ja eanet kemiijalaš ávdnasat leat váldon atnui, sihke industriijas, eanadoalus ja dállodoalus, lea maid nuoskkideapmi lassánan ja leavvan viidát.

Olu dain ávdnasiin mat nuoskkidit gávdnojit smávva hivvodagat lunddolaččat luonddus, muhto olbmo doaimmat leat lasihan daid hivvodagaid dahje seaguhan eará ávdnasiiguin nu ahte šaddet dakkár ovttastusat maiguin luondu ii birge.

Dakkár ovttastusat leat ea.ea. Iešguđetlágan karbonovttastusat main lea klora ja fluor. Dat mannet áibmui, ja logi jagi maŋŋil ollejit ozongeardái gos leat mielde billisteame dan.