Luondu ja biras
Loga eambbo

PCB

PCB (polyklorerte bifenyler) eai leat lunddolaš ávdnasat luonddus, muhto leat syntehtalaččat ráhkaduvvon. PCB ieš alddis lea oljolágan ávnnas mii isolere bures, riibá guhká, ii buollá álkit ja galmmiha bures. Dat váldojuvvoje atnui 20-jagiin. PCB lea adnon muhtin elfápmorusttegiidda ja muhtin huksengálvvuide ja dipmadanávnnasin muhtin málain.

PCB lea váráleamos birasmirko-čoahkku maid mii diehtit. PCB-ovttadagat leat mirkkolaččat, earenoamážit mearraorganismmaide. Dat eai bálljo mollejuvvo, suddet buoiddis ja nu vurkejuvvojit organismmaid buoidái ja lassánit juohke “lađđasis” biepmusráiddus. PCB-ovttadagat hágganit birrasii áibmorávnnjiid mielde. Galbma guovlluin kondenserejuvvojit ovttadagat ja darvánit birrasii. Danne fuobmáje dutkit oalle áigá PCB polaguovlluin.

PCB geavaheapmi lei eanemus 1960-70 jagiin ja dalle fuomášedje ávdnasiid billisteaddji váikkuhusaid. PCB adnui oljjuin maid geavahedje guđjen- ja liekkasfievrredanoljjuide el-neavvuin, huksenávdnasiin ja málain. Čuovgarevrriin maid lei dábálaš geavahit PCB. Dakkár čuovgarevrret leat dál gildojuvvon. PCB lea áibbas gildojuvvon 1980 rájes. Buot čuovgarevrret main lea PCB galge lonuhuvvon ovdal ođđajagimánu 1.b. 2008. Dál sáhttá ain luovvanit PCB buktagiin ja huksenávdnasiin main lea PCB, sihke dalle go leat anus ja maid jus leat bálkestuvvon duvdnái dahje lundui.

Dutkit leat dutkan elliid Svalbárddas ja leat gávdnan olu PCB mirkoávdnasa jiekŋaguovžža, njála ja polárskávhli buoiddis. Svalbárdda jiekŋaguovžžain lea guđa geardde nu alla PCB-hivvodat go jiekŋaguovžžain Alaskas ja Kanadas. Lea balahahtti ahte dát mirkoávdnasat bilidit elliid sahkkehusa, ahte eallit eai šat sáhte oažžut čivggaid dahje eai oaččo dearvvaš čivggaid. Mirkoávdnasat sáhttet luovvanit jus buoidi dárbbašuvvo go lea unnán biebmu dahje ragatáigge go eallit dárbbašit eanet energiija. Go jiekŋaguovžža čivggat njammet njižžemielkki, ožžot vel eambbo mirkoávdnasiid go daid maid leat ožžon juo riegádeamis.