Luondu ja biras

8.5 - Radioaktiiva suonjardeapmi

Govva
Creative Commons by-nc-sa
Govva: Cary Bass, Kilde: Wikimedia Commons.

Radioaktiiva gálduid suotnjariin lea hui olu energiija ja sáhttet danne billistit ceallaid ja gođđosiid. Man várálaš suonjardeapmi lea, boahtá das man olu ja makkár suonjardeapmi lea, makkár láhtuide rupmašis suonjardeapmi čuohcá ja man guhká bistá.

Mánát leat hearkkibut suonjardeapmái go rávisolbmot, ja dan seamma lea ohki álgománuid. Galgá oba olu suonjardeapmi ovdal daguha fáhkkavahága máid dovdá dakkaviđe. Dat sáhttá dušše geavvat jus lea áibbas lahka stuora suonjargáldo, nogo čáskadanveahka Tsjernobylas. Atomsuonjardeapmi billista ceallaid ja daguha áiggi mielde borasdávddaid. Ceallat sáhttet maid rievdat ja čuovuhit rievdamiid nuppi buolvva ceallaide.

Radioaktivitehta riikkaidgaskasaš mihttoovttadat lea becquerel (Bq). Dat muitala man galle atomváimmus-luoddaneami gevvet sekunddas.

Bealláivátnudanáigi (fysihkalaš) lea dat áigi mii manná dassá go bealli atomváibmosiin leat luoddanan, ja aktivitehta lea unnon beliin. Maŋŋil ovtta bealláivátnudanáiggi lea bealli radioaktiiva atomváibmosiin vel báhcán; maŋŋil guokte bealláivátnudanáiggi lea 1/4 oassi vel báhcán ja maŋŋil golbma 1/8 oassi jna.

  • Cesium (Cs-137) bealláivátnudanáigi lea 30 jagi
  • Radon-222 bealláivátnudanáigi lea 4 beaivvi
  • Uran-238 bealláivátnudanáigi lea 4,5 miljárdda jagi

Biologalaš bealláivátnudanáigi lea dat áigi mii manná ovdal bealli lea eret gorudis. Cesium-137 manná oalle jođánit eret gorudis. Dan dihte lea vejolaš biebmat bohccuid ja sávzzaid ovdal njuovadeami. Rávisolbmos ádjána sullii 3 mánu, sávzzas 2-3 vahkku ja bohccos 1 mánu.

Radioaktivitehta gáldot sáhttet leat lunddolaččat dahje olbmuiddahkan. Lunddolaš suonjardeapmi lea ovdamearkka dihte kosmalaš suonjardeapmi máilmmiávus, beaivvášsuonjardeapmi ja suonjardeapmi radioaktiiva ávdnasiin eatnamis. Olbmoráhkaduvvon suonjardeapmi lea røntgensuotnjarat ja suotnjarat eará ráhkaduvvon ávdnasiin.