Luondu ja biras
Loga eambbo

Kyoto-konferánsa

Govva
Creative Commons by-nc-sa
Govva: UNclimatechange, Kilde: flickr.

Jagis 1997 lei dálkkádatkonferánsa Kyotos Japanis. Ii lean šat fágalaš eahpádus áššiid birra. Buohkat ledje ovttaoaivilis ahte ferte unnidit gásaid mat lasihit gilvvavistebeavttu. Muhto ii lean álki boahtit ovttaide: movt dahkat, man olu unnidit ja geat galget unnidit.

Olu digaštallamiid maŋŋil dohkkehuvvui protokoalla, Kyoto-protokoalla. Dat gustogoahtá go unnimusat 55 riika mat luite oktiibuot 55 % industririikkaid CO2-luoitámušain 1990is leat dohkkehan.

Dan protokoallas leat industririikkat geatnegahtton earret eará unnidit gásaluoitámušaid gaskamearalaččat 5,2 % 1990 rájes 2008-2012 rádjái dan ektui go luoitámušat ledje 1990is. Riikkat galget atnit eanet ođasmahtti energigálduid, doaimmahit ceavzilis vuovde- ja eanadoalu ja unnidit luoitámušaid fievrosuorggis. Eai buot riikkat dárbbaš unnidit seamma olu. Industririikkat sáhttet oastit "eari" eará industririikkain. Birasgáhttenorganisašuvnnat ballet ahte šaddet nu olu vejolašvuođat garvit unnideami ahte konvenšuvdna ii doaimma nu go lei jurddašuvvon.

Konferánssas geardduhuvvojedje ovdagihtii-váraid-alde prinsihpat Rio rájes. Šiehtadusas leat unnán ođđa mihttomearit ovdalaš ON-mearrádusaid ektui. Leat ovttaoaivilis ahte badjelmearálaš guolásteapmi ferte bissehuvvot ja áitojuvvon guolešlájat galget fas lassánan ovdal jagi 2015.

Jus galggai leat vejolaš oažžut šiehtadusa, de fertejedje ložžet gáibádusaid. Danne leat unnán konkrehta geatnegasvuođa ja áigemearit. Movt daiguin geat eai doala šiehttamiid? Ii lean vejolaš oažžut dáid mielde jus galggai šiehtadus dohkkehuvvot.

Ii leat leamaš dušše okta gižžu Kyoto-šiehtadusa duogábealde. Vuos álggos lei gažaldat lieggana go atmosfeara dálkkádatgásaiguin. Lea olu dutkan dáin áššiin. Máŋggas háliidivčče váikkuhit dutkiid bohtosiid alcceseaset ávkin ja de fas sii geaidda dálkkádatrievdan čuohcá eanemus geain lea stuora beroštupmi dálkkádatdutkamis. Dás lea sáhka buriid birra máid buohkat háliidit dahje nođiin máid ii oktage háliidivčče.

Jagi 2012 leat ođđa šiehtadallamat Dohas. Šiehtadus gusto dál vel jagi 2020.