Luondu ja biras

7.8 - Nitrogenoksiiddat (NOx)

Rišša ja nitrogena leat ávdnasat mat leat dábálaččat luonddus ja máid šattut dárbbašit. Muhto go šaddet beare olu diekkár ávdnasat, de šaddá nuoskkideapmin.

Nitrogena reagere oksygenain ja dahká guhtta iešguđetlágan oksiiddaid mat leat unnán bissovaččat. NOx lea oktasaš namahus nitrogenaovttastusain; stuorimus oassi dain lea NO ja NO2.

Nitrogenoksiiddat leat oassi suvrra arvvis go áimmus reagerejit čáziin ja de šaddá salpetersuvrin. Visot boaldin daguha NOx. Eanas oassi nitrogenoksiida-luoitimiin Norggas, sullii 30 %, boahtá johtolatfievrruin, nu go biillain, fatnasiin, togain ja girdiin. Muhtin ráje boahtá oljobohkkama oktavuođas ja industriijas.

Nitrogenoksiiddat fievrreduvvojit áimmu mielde viidát badjel riikarájiid. Riikkat geahččalit šiehtademiiguin boahtit ovttaide movt unnidit luoitimiid ja man olu galgá leat lohpi luoitit.

Makkár vahágiid daguhit nitrogenoksiiddat:

  • sáhttá šaddat stuorit vuoiŋŋahatdávda-várra
  • suvrudit eatnama ja čáziid
  • leat mielde daguheame eatnan-lagas ozona
  • leat mielde daguheame badjelmearálaš duktema (eutrofiering) ja álgašaddama

Nitrogena lea ávnnas máid šattut dárbbašit. Dán rádjái leat šattut sáhttán atnit ávkki nitrogenas. Danne ii leat nitrogenaoksiida-luoitin suvrudan čáziid vel beare olu. Muhto man olu sáhttet šattut váldit nitrogena ovdal ”gallánit”? Go šattut eai šat sáhte váldit dan, de mannet nitrogenoksiiddat jávrriide ja jogaide ja nu suvrudit daid.