Oahpaheaddji bagadus

Dát lohkanmokta prošeakta lea heivehuvvon nuoraidskuvlla dássái. Sullasačča sáhttá čađahit maiddái mánáidskuvllas ja joatkkaskuvllas, muhto dalle heiveha girjjiid ja daidda gullevaš bargobihtáid dan agi mielde mas oahppit leat.

Neavvagat oahpaheaddjái

Vuosttaš girji: Ipmašat, Elle Máret Peđer

Veahkkegirjjit: Áibmolaččat bohtet! Čálli: Inger Eline Eira Buljo.

Ovdalgo álgibehtet lohkat vuosttaš muitalusa de berrejit oahppit dovdat makkár kategoriijat gávdnojit muitalusain.

Vuosttaš muitalusa galget oahppit lohkat jitnosit skuvllas. Juoge lohkanbihtáid nu ahte buohkat besset lohkat.

Go lehpet vuosttaš muitalusa lohkan de ságastallabehtet ovttas luohkás muitalusa birra.

• Guđe kategoriijai gullá dát muitalus?
• Leago muitalus amas máilmmis, lagas máilmmis vai jámešmáilmmis? Elliid, ulddaid, stáluid dehe čuđiid birra?
• Čilgego maidege? Vai leago “duohtafearán” mii lea dáhpáhuvvan soapmásiin?
• Makkár olmmoš lea váldopersovdna?
• Gii muitala ja dahkágo dat eanet dahje unnit luohtehahttin?
• Mii lea váldodáhpáhus dahje gealddageavli, ja leago jáhkehahtti? Manne/manne ii?
• Movt lei din mielas lohkat dán muitalusa? Lossat vai geahpas? Ledjego olu amas sánit vai oanehis ja oahpes sánit?
• Maid dát muitalus muitala olbmuide ja maid dás sáhttá lohkki oahppat?

Divo olu gažaldagaid ja várut ahte buohkat besset vástidit. Hutkka áinnas ieš eará heivvolaš gažaldagaid go mat dás bohtet ovdan. Eai álo soaitte leat vástádusat muhto lea lihka dehálaš imaštallat.

Čállinbargguid oktavuođas sáhttá oahpaheaddji neavvut riektačállima, cealkkahuksema ja eará beliid čállimis dárbbu mielde.

Bargobihtáid birra:

Geahča bearrái ahte juohkehaš heŋge gova seaidnái (1. muitalusa bargu). Jus báhcá áigi de sáhttet oahppit sárgut gova buoremus muitalusas girjegirjjážii, go vuos leat buot muitalusaid lohkan.

Go gerget goalmmát muitalusain de álget bargobihtáid bargat fas álggu rájes, nu ahte 1., 4., ja 7. kapihttalis, 2., 5. ja 8. kapihttalis, ja 3.,6. ja 9. kapihttalis leat seamma bargobihtát.

Nuppi girji: Mun lean čuoigi, Siri Broch Johansen

Muitte ovdaságastallama: Mii lea girjji tihttel ja gii lea čálli? Maid geažuha olggoš ja čálahápmi olggožis girjji birra? Makkár vuordámušat leat girjái? Bovtte lohkanmovtta! Vuosttaš golbma kapihttala lea buoremus skuvllas lohkat, jitnosit ja vurrolaga.

Bargu goalmmát kapihttala maŋŋel:

Go oahppit leat lohkan golbma vuosttaš kapihttala de lea heivvolaš bisánastit ja veahá ságastallat dan birra maid leat lohkan. Divtte ohppiid ságastallat ja oažžut veahá čoahkkáigeasu dán rádjai.

Divo gažaldagaid, omd.:

• Gii lea váldopersovdna?
• Gos dáhpáhuvvá, makkár birrasis, bearrašis, báikkis?
• Mii lea geavvan dán rádjai?
• Maid jáhkket oahppit ahte boahtá geavvat?
• Maid jáhkket lea fáddán girjjis?
• Makkár giella lea? Man suopmanii lea čállojuvvon?
• Leat go váttis sánit dahje cealkagat? Leago mihkkege maid eai ipmir sisdoalus? Ná oažžu oahpaheaddji diehtit leago váttis giella girjjis ja leago mihkkege eahpečielggas, ja movt bargabehtet viidáset. Botket go lohkama ja siđat ohppiid iežaset čállit viidáset (friddjačállin), vai jotket go lohkamin reasta girjji.

Viđát kapihttala maŋŋel:

Oahppit vástidit gažaldagaid mat leat bargobihtáin. Vástádusaid čállet girjegirjjážii.

Čihččet kapihttala maŋŋel:

Ii leat dárbu juohke kapihttala maŋŋel čálalaččat vástidit buot gažaldagaid bargobihtáin, buori ságastallama muitet oahppit lihka bures. Dán vuoru galget sitáhta čálistit girjegirjjážii. Jearat ohppiin maid leat lohkan, movt sii vásihit lohkama. Leago mihkkege maid oahppit eai leat ipmirdan? Mii dán rádjai lea geavvan? Lea go mihkkege rievdan? Leat go váldopersovnnat rievdan? Ođđa olbmot/báiki/geahččanguovlu/dilli nuppástuvvan jna. Maid jáhkket ovddusguvlui geavvat?

Logát kapihttala maŋŋel:

Jearahala ohppiin man birra sii leat lohkan. Makkár fearána muitet buoremusat? Mii lei somámus? Ságastehpet maid veahá váldopersovnna dovdduid birra, movt dat govviduvvojit girjjis? Leat go oahpes dovddut? Geahča bargobihtás gažaldagaid ja ságastallet kapihttaliid birra. Oahppit čállet girjegirjjážii oaiviliiddis.

Čuovvovaš kapihttaliid maŋŋel

Gehččet bargobihtáid. Osiid berrebehtet skuvllas lohkat.

Maŋemus kapihttaliid maŋŋel:

Ságastallet girjji sisdoalu birra, omd: váldopersovnna ovdáneapmi/rievdan, váldosisdoallu, fáddá ja motiiva, maid girji viggá muitalit, maid sáhttá girjjis oahppat, omd. olmmošlaš gaskavuođaid birra, meannudeami birra, dovdduid birra, empatiija? Váttis sánit/doahpagat/cealkagat? Mii lei imáš/amas/ earálágán/ ilgat/ártet/somá/váivi jna? Rievddai go loahppa girjjis, omd. illu jorran morrašii dehe nuppe ládje? Dehálaš ahte buohkat besset muitalit maid vásihit girjelohkamiin. Girjeanalysa birra: huksehus, makkár váikkuhangaskaomiid geavaha čálli vai oažžu ovdan fáttá? Movt dat váikkuhit muitalussii? Ohppiide ferte oanehaččat čilget doahpagiid mat gullet girjeanalysii jus dat eai leat oahpes áššit ohppiide ovdalaččas.

Siđa ohppiid čállit oanehis čoahkkáigeasu girjegirjjážii ja muitet heŋget gova girjjis seaidnái!

Goalmmát girji: Čihkkon čiegát, Inghilda Tapio

Dál galget oahppit lohkat oasi girjjis Čihkkon čiegát (dahje soames eará girjji maid lehpet válljen), ságastehpet olbmuid ja dáhpáhusaid birra ja čielggadehpet váttis sániid. Oahppit galget joatkit iežaset miela mielde čállit muitalusa, unnimusat guokte siiddu. Veahkkegažaldagat sáhttet leat (earret dat mat čužžot bargobihtás):

• Mii geavvá váldopersovnnain? Mii geavvá su olbmáin/elliin/ruovttuin/diŋggain? Gosa vuolgiba? Rievddai go máná guoktá gaskavuohta? Gávnnaigago maide divrras diŋggaid? Maid dainna barggai? Oaččuigago geas nu vuorddekeahtes veahki? Ledje go ovttasge suollemasvuođat? Mannágo bures loahpas? Dá leat ovdamearkkat gažaldagaide. Oahpaheaddji ferte dovdat girjji sisdoalu vai sáhttá jearahallat ja ságastit ja nu boktit fantasiija viidáset čállimii.
• Go gerget čállime de barget oahppit joavkkuiguin, lohket iežaset teavstta earáide, dahje lonohallet teavsttaid ja lohket siivvožit. Go leat geargan, de galget addit responsa ja divodit ja jotket čállima. Loahppabohtosa sáhttet lohkat jitnosit jovkui, dahje olles luohkkái.

Dás lea oahpaheaddjis vejolašvuohta oaidnit jus oahppit dárbbahit bagadallama riektačállinnjuolggadusain, omd. cealkkahuksehusas, kongrueanssas, guovddáškonsonánttaid rievdamis, diftoŋganjuolgamis, stuora/unna bustáva njuolggadusain jna. Dás sáhttá maid váldit vuođu gielladikšungažaldagain, go dainna galget bargat maŋŋel.

Muitet heŋget gova girjjis seaidnái!

Njealját girjái: girjjit Lohkanfieski girjedoasas.

Oahppit lohket ovtta álkeslohkangirjji guhtiige ja muitalit girjji sisdoalu birra earáide luohkás. Go leat lohkan de galget ovdanbuktit girjji birra earáide. Ovdanbuktimii sáhttá váldit vuođu gažaldagain mat leat bargobihtáin ja dain gažaldagain mat leat loahpageahčen girjji. Maŋŋel galget sárgut gova girjegirjjážii girjji sisdoalu vuođul.

Go leat máŋga girjji Lohkanfieski páhkas, de lea buoremus unnit govaid dain girjjiin čálihit ja daid liibmet ovtta stuorebuš báhpira ala, dahje ráhkadit dihtoris fiinna gova, omd. Publisheris sáhttá máŋga gova bidjat badjálagaid ja nu ráhkadit plakáhta.

Viđát girji: Áigin Lávrá, Torkel Rasmussen

Lohkat girjji, ságastit ovttas girjji sisdoalu birra, bargobihtáid vuođul dahje oahpaheaddji heiveha ságastallanfáttá ieš ja sárgut heivvolaš ovdasiiddu mii govvida girjji sisdoalu (áinnas dan oasi maid guhtege oahppi liikui buoremusat dahje muitá buoremusat). Oahppit sáhttet maid dihtoriin hábmet ođđa ovdasiiddu jus skuvllas leat dakkár prográmmat. Veahkkegažaldagat ohppiide:

• Makkár ivnniid válljet? Galget go ivnnit govvidit sisdoalu?
• Makkár teakstamálle anát? Manne juste dan?
• Gean ja maid sárggut ovdasiidui? Vai válddátgo vuođu ovtta dáhpáhusas?
• Muitet girjji tihttela ja čálli nama ja maid iežadet nama gokko dat galgá!

Dán vuoru oahppit heŋgejit iežaset sárgojuvvon govaid seaidnái, eaige girjji gova.

Lassin lea maid vejolaš tevdnengilvvu dás ráhkadit ja vuoiti oažžu skeaŋkkaža. Skeaŋka oažžu áinnas leat girjepáhkka. Jerret girjerádjosis/sámedikkis/lágádusain leat go nuvttá girjjit.

Guđát girji: Darjeskáiddi čiehká, Mihkkal Marastat

Lohkat girjji. Lihtodehket man guhkás hávális lohkabehtet, lohket álggu skuvllas, osiid berrejit oahppit lohkat maid ruovttus, bisánehket humadit girjji dáhpáhusaid ja olbmuid birra duollet dálle. Ságastehpet maiddái veahá girjji fáttá ja motiivva birra. Maid viggá dát girji muitalit?

Vástidehpet gažaldagaid mat leat Quizas.

Čihččet girjái: Iešválljejuvvon diktagirji

Juoge ohppiid joavkkuide. 3-4 oahppi juohke joavkkus. Lohket diktagirjji (dahje osiid diktagirjjis). Oahpaheaddji sáhttá maid válljet heivvolaš divttaid, 6-7 divtta guđege girjjis, fáttáid mielde. Joavkkut ságastit vuos ovttas girječálli birra veahá, leago ain eallime, gos lea eret, su duogáš jna. Dasto ságastit divttaid birra. Joavku de vállje ovtta divtta mainna bargá viidáset. Makkár lei ohppiid mielas dát dikta? Man birra dat lea? Leigo miellagiddevaš/erenoamáš/váivi/somá jna.? Oahpaheaddji sáhttá analyserengažaldagaid divvut ohppiide njálmmálaččat, omd. maid giellagovat mearkkašit, movt geardduheamit váikkuhit, naba vuostálasvuođat dahje eará váikkuhangaskaoamit, ja nu ovttas ságastallama bokte guorahallat divtta. Bargobihtáin oaidná gažaldagaid divttaide. Go leat válmmasin ságastallan divtta birra de galget oahppit ráhkadit plakáhta divttas. Dan dahket http://www.tagxedo.com/app.html prográmmas, ja dat doaibmá Exploreris. Sáhttet maid eará prográmmain dahkat dan maid oahppit máhttet ovdalaččas. Go lehpet geargan de heŋgebehtet seaidnái buot divttaid.

Nubbi bargovuohki lea ahte oahppit ožžot divtta báberhámis, čuhppet garggaid sierra báberbihtážiidda, ja geahččalit muittu mielde fas liibmet čoahkkái. Oahppit ovdanbuktet iežaset veršuvnna divttas ja heŋgejit seaidnái nu go ieža leat ráhkadan dan.

Lohkanmokta-prošeakta ii galgga leat lossat iige váibadahtti ja láittas, baicca vásihit lohkama suohtasin ja buorrin alcces. Jus oahppit leat olu diktaanalysain bargan ja liikojit dan, de diehttelas ii galgga oahpaheaddji gieldit dan! Diktalohkamii sáhttá maid giellaoahppa bargobihtáid čatnat.

Gávccát girjái: Arhuaco, Bengt Arne Runnerström

Lohket vurrolaga jitnosit girjji Arhuaco skuvllas. (Oahpaheaddji sáhttá maid eará girjji gávdnat mas dáhpáhus ii leat seamma báikkis go ieža leat oahppit, áinnas oalle guhkkin eret). Oahppit galget boastakoartta ráhkadit ja dasa dárbbahit boastakoartta sturrosaš báhpira, áinnas mas lea veahá ivdni, ja sii dárbbahit maid feargaliánttaid. Nuppe beallái galget sárgut gova ja nuppe beallái čállit dan maid áigot muitalit. Lea lohpi fiktiiva nama atnit ja muitalit maid háliida.

Oahpaheaddji ferte gávdnat boastakássa masa oahppit čohkkehit koarttaid. Go buohkat leat bidjan koartta boastakássii de boahtá okta ja okta bajás, váldá ovtta koartta ja lohka dan jitnosit ja čájeha gova luohkkái.

Oahppit liibmejit iežaset boastakoarttaid girjegirjjážii loahpas.

Muitet heŋget gova girjjis seaidnái.

Ovccát girjái: Ilmmiid gaskkas, Máret Ánne Sara

Álget lohkat girjji skuvllas ja jotket ruovttus muhto atnet muhtun diimmuid maid jitnositlohkamii skuvllas. Go geargabehtet de ságastehpet obbalaččat girjji birra.

• Makkár olbmot (geain lei mearkkašupmi dáhpáhusaide) ledje mielde, rivdego vai ledje go dakkár tiipat?
• Leigo váttis ipmirdit dáhpáhusaid?
• Makkár mállet romána dá lea? Leago jáhkehahtti ahte ná sáhttá geavvat?

Juoge ohppiid joavkkuide ja lohket bargobihtáid. Oahppit váldet vuođu ovtta dáhpáhusas girjjis! Sii galget álggos ságastit dáhpáhusa birra. Leago ohppiiguin geavvan ná movt girjjis dehe dihtetgo ovttage eará geainna lea sullii seamma ládje geavvan? Sáhtát sihtat sárgut fearána ja bidjat girjegirjjážii. Muitet gova seaidnái!

Logát girji: Iešválljejuvvon muitalusgirji

Oahpaheaddji ohcá dan mađe muitalusgirjjiid ahte lea válljenmunni dahje fitnet girjerádjosis luoikkaheame girjjiid. Juohke oahppi vállje ovtta muitalusa, lohka dan moatte geardde vai muitá bajil. Dasto galgá golmma minuhtas háhppehit muitalit dan muitalusa earáide. Muittut mii lea dehálaš oažžut mielde:

• váldopersovnna
• váldo dáhpáhusa
• jus leat veahkit dahje gilvaleaddjit/vuosttaldeaddjit mielde
• eará relevánta osiid mielde muitalussii

Siđa ohppiid hárjehallat ruovttus. Oahppit čállet golbma cealkaga muitalusa birra girjegirjjážii.

Muitet heŋget gova seaidnái dain girjjiin maid lehpet lohkan.

Loahpaheapmi:

Go lehpet buot girjjiid lohkan de lea áigi válljet vuoiti; makkár girji lei buot buoremus? Muittohallet buot girjjiid ja addet dáid árvosániid:

• gal-dat-dohkke (rievtti mielde heittot)
• oalle buorre
• buorre
• hui buorre
• supergirji (ii sáhte báljo bidjat eret go vuos álgá)

Jus oahppit gillejit ja áigot dinet ruđa de sáhttibehtet juohke girjjis (dahje dušše vuoitogirjjis) čállit girjeárvvoštallama ja fállat daid sámi áviissaide/áigečállagiidda.

Pizza dahje šattut ja quiza gullá loahpaheapmái!